Põhikiri
MTÜ Avantgarde – Vasakpoolsed Noored Põhikiri
Sisukord
I Mõisted
II Üldsätted
III Ühingu liikmed
IV Üldkoosolek
V Juhatus
VI Vilistlaskogu
VII Osakonnad
VIII Revisjon
IX Ühinemine, jagunemine, likvideerimine
I Mõisted
1. Ühing: MTÜ Avantgarde – Vasakpoolsed Noored
2. Liige: Ühingu liige
3. Juhatus: Ühingu juhatus
4. Erakond: Eesti Vabariigis registreeritud erakond, mille registrikood on 80060022.
5. Üldkoosolek: Liikmete üldkoosolek
6. Vilistlaskogu: Ühingu organ, kuhu kuuluvad endised Liikmed, kes on Liikmete hulgast välja arvatud vanuse tõttu.
7. Osakond: Ühingu kohalik esindus.
2. Liige: Ühingu liige
3. Juhatus: Ühingu juhatus
4. Erakond: Eesti Vabariigis registreeritud erakond, mille registrikood on 80060022.
5. Üldkoosolek: Liikmete üldkoosolek
6. Vilistlaskogu: Ühingu organ, kuhu kuuluvad endised Liikmed, kes on Liikmete hulgast välja arvatud vanuse tõttu.
7. Osakond: Ühingu kohalik esindus.
II Üldsätted
8. Ühing on vabatahtlik poliitiline vasakpoolne noorteühendus.
9. Ühingu asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn.
10. Ühingu tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariigi territoorium.
11. Ühingu eesmärgiks on vasakpoolse maailmavaate tutvustamine ja levitamine Eesti noorte seas.
12. Ühingu näol on tegemist Erakonna noortekoguga.
13. Eesmärkide saavutamiseks Ühing:
1) teeb koostööd Erakonnaga;
2) arendab kontakte ja koostööd riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega;
3) hangib tegevuseks vajalikke vahendeid, korraldades selleks tasulisi üritusi, võttes vastu toetusi, annetusi ja eraldisi;
4) väärtustab teineteise austamist, mitmekesisust ja võrdse kohtlemise põhimõtet.
14. Ühing võib olla nii Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide ja liikumiste liige.
15. Ühingul on oma poliitiline programm, mis kinnitatakse Üldkoosolekul.
16. Juhatuse liikmetele ei maksta tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest Ühingus.
9. Ühingu asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn.
10. Ühingu tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariigi territoorium.
11. Ühingu eesmärgiks on vasakpoolse maailmavaate tutvustamine ja levitamine Eesti noorte seas.
12. Ühingu näol on tegemist Erakonna noortekoguga.
13. Eesmärkide saavutamiseks Ühing:
1) teeb koostööd Erakonnaga;
2) arendab kontakte ja koostööd riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega;
3) hangib tegevuseks vajalikke vahendeid, korraldades selleks tasulisi üritusi, võttes vastu toetusi, annetusi ja eraldisi;
4) väärtustab teineteise austamist, mitmekesisust ja võrdse kohtlemise põhimõtet.
14. Ühing võib olla nii Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide ja liikumiste liige.
15. Ühingul on oma poliitiline programm, mis kinnitatakse Üldkoosolekul.
16. Juhatuse liikmetele ei maksta tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest Ühingus.
III Ühingu liikmed
17. Liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga füüsiline isik, kes on 14- kuni 30-aastane ning kes on Eesti Vabariigi kodanik või kes elab Eesti Vabariigis.
18. Liikmeks vastuvõtmist taotlev isik peab esitama Ühingu juhatusele avalduse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) nimi;
2) isikukood;
3) elukoht;
4) e-postiaadress,
5) telefoni nr.
19. Liikmeks vastuvõtmise otsustab Juhatus taotleja avalduse alusel hiljemalt 60 päeva jooksul arvates avalduse laekumisest.
20. Juhatus ei pea Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsust põhjendama.
21. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumist võib taotleja vaidlustada järgmisel Üldkoosolekul, mille otsus on lõplik.
22. Ühingust väljaastumiseks esitab Liige Juhatusele kirjaliku avalduse. Avalduse vaatab läbi ja väljaarvamise otsustab Juhatus.
23. Ühingust väljaastumise etteteatamistähtaeg ei või olla lühem kui kolm kuud.
24. Liikmelisust Ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda.
25. Liikmel on õigus:
1) osaleda hääleõigusega Üldkoosolekul;
2) olla valitud juht- ja järelevalveorganite liikmeks;
3) saada juht- ja järelevalveorganitelt teavet Ühingu tegevuse kohta;
4) avaldada Üldkoosolekul umbusaldust Juhatuse tegevuse suhtes;
5) saada teavet Juhatuse koosolekutel vastuvõetud otsuste kohta;
6) avaldada arvamust Juhatuse ja Ühingu organite tegevuse osas;
7) teavitada Juhatust võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest.
26. Liikmete õigused ja kohustused tulenevad seadusest, põhikirjast ja Üldkoosoleku otsustest.
27. Liige on kohustatud:
1) teavitama Juhatust enda e-postiaadressi muutumisest;
2) mitte kuluma teistesse poliitilistesse ühingutesse (erakonnad, erakondade noortekogud või teised konkreetse erakonnaga seotud ühingud) peale Ühingu ja Erakonna;
3) osalema aktiivselt Ühingu tegevustes;
4) aitama kaasa vasakpoolse maailmavaate levitamisele ning teiste Ühingu eesmärkide saavutamisele;
5) hoiduma kõikidest tegudest, mis kahjustavad või võivad kahjustada Ühingu või Erakonna mainet.
28. Liikmeks võib olla kuni 35-aastane füüsiline isik. Kui Liige saab 35-aastaseks, arvatakse ta Juhatuse otsusega Liikmete hulgast välja ja kantakse Vilistlaskogu liikmete hulka.
29. Juhatusel on õigus arvata Liikmete hulgast välja liige, kes on rikkunud Liikme kohustusi või kahjustanud Ühingu mainet või ei vasta Liikmetele seatud nõuetele.
30. Ühingu liikmed, kes on 25-aastased või vanemad, peavad tasuma liikmemaksu, mille suurus on 24 eurot aastas. Liikmemaks tuleb tasuda Ühingu arvelduskontole hiljemalt 31. detsembriks.
31. Uute Liikmete vastuvõttu ei toimu alates Üldkoosoleku kutse väljasaatmisest kuni Üldkoosoleku toimumiseni.
18. Liikmeks vastuvõtmist taotlev isik peab esitama Ühingu juhatusele avalduse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) nimi;
2) isikukood;
3) elukoht;
4) e-postiaadress,
5) telefoni nr.
19. Liikmeks vastuvõtmise otsustab Juhatus taotleja avalduse alusel hiljemalt 60 päeva jooksul arvates avalduse laekumisest.
20. Juhatus ei pea Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsust põhjendama.
21. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumist võib taotleja vaidlustada järgmisel Üldkoosolekul, mille otsus on lõplik.
22. Ühingust väljaastumiseks esitab Liige Juhatusele kirjaliku avalduse. Avalduse vaatab läbi ja väljaarvamise otsustab Juhatus.
23. Ühingust väljaastumise etteteatamistähtaeg ei või olla lühem kui kolm kuud.
24. Liikmelisust Ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda.
25. Liikmel on õigus:
1) osaleda hääleõigusega Üldkoosolekul;
2) olla valitud juht- ja järelevalveorganite liikmeks;
3) saada juht- ja järelevalveorganitelt teavet Ühingu tegevuse kohta;
4) avaldada Üldkoosolekul umbusaldust Juhatuse tegevuse suhtes;
5) saada teavet Juhatuse koosolekutel vastuvõetud otsuste kohta;
6) avaldada arvamust Juhatuse ja Ühingu organite tegevuse osas;
7) teavitada Juhatust võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest.
26. Liikmete õigused ja kohustused tulenevad seadusest, põhikirjast ja Üldkoosoleku otsustest.
27. Liige on kohustatud:
1) teavitama Juhatust enda e-postiaadressi muutumisest;
2) mitte kuluma teistesse poliitilistesse ühingutesse (erakonnad, erakondade noortekogud või teised konkreetse erakonnaga seotud ühingud) peale Ühingu ja Erakonna;
3) osalema aktiivselt Ühingu tegevustes;
4) aitama kaasa vasakpoolse maailmavaate levitamisele ning teiste Ühingu eesmärkide saavutamisele;
5) hoiduma kõikidest tegudest, mis kahjustavad või võivad kahjustada Ühingu või Erakonna mainet.
28. Liikmeks võib olla kuni 35-aastane füüsiline isik. Kui Liige saab 35-aastaseks, arvatakse ta Juhatuse otsusega Liikmete hulgast välja ja kantakse Vilistlaskogu liikmete hulka.
29. Juhatusel on õigus arvata Liikmete hulgast välja liige, kes on rikkunud Liikme kohustusi või kahjustanud Ühingu mainet või ei vasta Liikmetele seatud nõuetele.
30. Ühingu liikmed, kes on 25-aastased või vanemad, peavad tasuma liikmemaksu, mille suurus on 24 eurot aastas. Liikmemaks tuleb tasuda Ühingu arvelduskontole hiljemalt 31. detsembriks.
31. Uute Liikmete vastuvõttu ei toimu alates Üldkoosoleku kutse väljasaatmisest kuni Üldkoosoleku toimumiseni.
IV Üldkoosolek
32. Ühingu kõrgeimaks organiks on Üldkoosolek.
33. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja muutmine;
2) eesmärgi muutmine;
3) Juhatuse liikmete arvu määramine ja liikmete valimine;
4) revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine ja liikmete valimine;
5) Ühingu poliitilise programmi kinnitamine;
6) Juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
7) majandusaasta aruande kinnitamine;
8) Ühingu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
9) muude küsimuste otsustamine, mis on seadusega või põhikirjaga antud üldkoosoleku pädevusse.
34. Üldkoosoleku kutsub kokku Juhatus vähemalt korra aastas.
35. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid sõltumata üldkoosolekule saabunud Liikmete arvust, kui Liikmetele on Üldkoosoleku toimumisest, toimumise ajast, toimumiskohast ja päevakorrast e-posti teel vähemalt 30 päeva ette teatatud. Kutse saadetakse Liikme e-postiaadressile, mis on märgitud Ühinguga liitmise avaldusse või e-postiaadressile, millest on Liige Juhatust teavitanud pärast Liikmeks astumist.
36. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks lihthäälteenamusega.
37. Põhikirja muutmiseks on vajalik vähemalt 4/5 Üldkoosolekul osalenud Liikmete nõusolek.
38. Ühingu eesmärgi ja põhikirja punktide 11 ja 12 muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 Ühingu üldkoosolekul osalenud liikmete nõusolek.
39. Ühingu ühinemiseks, jagunemiseks ja lõpetamiseks on vajalik vähemalt 9/10 Ühingu üldkoosolekul osalenud liikmete nõusolek.
40. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Võrdselt hääli saanud kandidaadid pannakse uuesti hääletusele, kui täidetavad kohad ei ole veel täidetud.
41. Juhatuse valimisel valitakse esmalt Juhatuse esimees ning seejärel ükshaaval ülejäänud Juhatuse liikmed.
42. Hääletamine on avalik. Liikmel on õigus nõuda salajase hääletuse läbiviimist. Salajase hääletuse läbiviimise otsustab Üldkoosolek lihthäälteenamusega.
43. Isikuvalimistel ja tagasikutsumistel kasutatakse salajast hääletust.
44. Üldkoosolek võib Juhatuse või selle liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda talle pandud kohustuste olulisel määral täitmata jätmise, Ühingu juhtimise võimetuse või põhikirja eiramise korral.
45. Üldkoosolekul on õigus esineda sõnavõtuga Vilistlaskogu liikmetel. Juhatusel on õigus piirata Vilistlaskogu esindajate sõnavõttude arvu ja kestvust, kuid Vilistlaskogu esindajatele peab soovi korral tagama õiguse esineda kokku vähemalt 30 minuti pikkuse sõnavõtuga (kõikide Vilistlaskogu esindajate sõnavõtud kokku).
46. Üldkoosolekul on õigus esineda sõnavõtuga Erakonna juhatuse liikmetel. Juhatusel on õigus piirata Erakonna esindajate sõnavõttude arvu ja kestvust, kuid Erakonna esindajatele peab soovi korral tagama õiguse esineda kokku vähemalt 30 minuti pikkuse sõnavõtuga (kõikide Erakonna esindajate sõnavõtud kokku).
47. Vilistlaskogu ja Erakonna juhatust teavitatakse Üldkoosoleku toimumise ajast, kohast ning päevakorrast ette vähemalt 30 päeva.
33. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja muutmine;
2) eesmärgi muutmine;
3) Juhatuse liikmete arvu määramine ja liikmete valimine;
4) revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine ja liikmete valimine;
5) Ühingu poliitilise programmi kinnitamine;
6) Juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
7) majandusaasta aruande kinnitamine;
8) Ühingu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
9) muude küsimuste otsustamine, mis on seadusega või põhikirjaga antud üldkoosoleku pädevusse.
34. Üldkoosoleku kutsub kokku Juhatus vähemalt korra aastas.
35. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid sõltumata üldkoosolekule saabunud Liikmete arvust, kui Liikmetele on Üldkoosoleku toimumisest, toimumise ajast, toimumiskohast ja päevakorrast e-posti teel vähemalt 30 päeva ette teatatud. Kutse saadetakse Liikme e-postiaadressile, mis on märgitud Ühinguga liitmise avaldusse või e-postiaadressile, millest on Liige Juhatust teavitanud pärast Liikmeks astumist.
36. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks lihthäälteenamusega.
37. Põhikirja muutmiseks on vajalik vähemalt 4/5 Üldkoosolekul osalenud Liikmete nõusolek.
38. Ühingu eesmärgi ja põhikirja punktide 11 ja 12 muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 Ühingu üldkoosolekul osalenud liikmete nõusolek.
39. Ühingu ühinemiseks, jagunemiseks ja lõpetamiseks on vajalik vähemalt 9/10 Ühingu üldkoosolekul osalenud liikmete nõusolek.
40. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Võrdselt hääli saanud kandidaadid pannakse uuesti hääletusele, kui täidetavad kohad ei ole veel täidetud.
41. Juhatuse valimisel valitakse esmalt Juhatuse esimees ning seejärel ükshaaval ülejäänud Juhatuse liikmed.
42. Hääletamine on avalik. Liikmel on õigus nõuda salajase hääletuse läbiviimist. Salajase hääletuse läbiviimise otsustab Üldkoosolek lihthäälteenamusega.
43. Isikuvalimistel ja tagasikutsumistel kasutatakse salajast hääletust.
44. Üldkoosolek võib Juhatuse või selle liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda talle pandud kohustuste olulisel määral täitmata jätmise, Ühingu juhtimise võimetuse või põhikirja eiramise korral.
45. Üldkoosolekul on õigus esineda sõnavõtuga Vilistlaskogu liikmetel. Juhatusel on õigus piirata Vilistlaskogu esindajate sõnavõttude arvu ja kestvust, kuid Vilistlaskogu esindajatele peab soovi korral tagama õiguse esineda kokku vähemalt 30 minuti pikkuse sõnavõtuga (kõikide Vilistlaskogu esindajate sõnavõtud kokku).
46. Üldkoosolekul on õigus esineda sõnavõtuga Erakonna juhatuse liikmetel. Juhatusel on õigus piirata Erakonna esindajate sõnavõttude arvu ja kestvust, kuid Erakonna esindajatele peab soovi korral tagama õiguse esineda kokku vähemalt 30 minuti pikkuse sõnavõtuga (kõikide Erakonna esindajate sõnavõtud kokku).
47. Vilistlaskogu ja Erakonna juhatust teavitatakse Üldkoosoleku toimumise ajast, kohast ning päevakorrast ette vähemalt 30 päeva.
V Juhatus
48. Ühingut juhib ja esindab Juhatus, mille valib Üldkoosolek.
49. Juhatuse koosolekuid juhib Juhatuse esimees.
50. Juhatuses on 3 kuni 9 liiget.
51. Juhatus valitakse kaheks aastaks.
52. Juhatus võib võtta vastu otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole Juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus loetakse vastuvõetuks Juhatuse liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel pannakse küsimus uuesti hääletusele järgmisel Juhatuse koosolekul.
53. Juhatus võib võtta vastu otsuseid ka Juhatuse elektronpostiloendis toimuvate hääletuste käigus. Juhatuse otsuse loetakse vastuvõetuks Juhatuse liikmete koosseisu häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel pannakse küsimus uuesti hääletusele Juhatuse koosolekul.
54. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kuus.
55. Juhatus:
1) peab arvestust Ühingu liikmete üle;
2) valmistab ette ja kutsub kokku Üldkoosoleku, juhatab seda ning viib ellu selle otsused;
3) käsutab Ühingu rahalisi ja materiaalseid vahendeid;
4) koostab majandusaasta aruande;
5) koostab Ühingu tegevuskava;
6) korraldab Ühingu raamatupidamist;
7) võtab Ühingu nimel vastu poliitilisi seisukohti;
8) tagab diskrimineerimisjuhtumite erapooletu ja tõhusa lahendamise;
9) teeb koostööd riigi ja kohalike omavalitsusasutustega ning mittetulundus- ja äriühingutega Ühingu eesmärkide elluviimiseks ja ülesannete täitmiseks.
56. Juhatuse esimees:
1) kutsub kokku Juhatuse koosoleku ja Ühingu üldkoosoleku;
2) juhib Juhatuse koosolekut ja üldkoosolekut;
3) esindab Ühingut suhtluses kolmandate isikutega.
49. Juhatuse koosolekuid juhib Juhatuse esimees.
50. Juhatuses on 3 kuni 9 liiget.
51. Juhatus valitakse kaheks aastaks.
52. Juhatus võib võtta vastu otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole Juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus loetakse vastuvõetuks Juhatuse liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel pannakse küsimus uuesti hääletusele järgmisel Juhatuse koosolekul.
53. Juhatus võib võtta vastu otsuseid ka Juhatuse elektronpostiloendis toimuvate hääletuste käigus. Juhatuse otsuse loetakse vastuvõetuks Juhatuse liikmete koosseisu häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel pannakse küsimus uuesti hääletusele Juhatuse koosolekul.
54. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kuus.
55. Juhatus:
1) peab arvestust Ühingu liikmete üle;
2) valmistab ette ja kutsub kokku Üldkoosoleku, juhatab seda ning viib ellu selle otsused;
3) käsutab Ühingu rahalisi ja materiaalseid vahendeid;
4) koostab majandusaasta aruande;
5) koostab Ühingu tegevuskava;
6) korraldab Ühingu raamatupidamist;
7) võtab Ühingu nimel vastu poliitilisi seisukohti;
8) tagab diskrimineerimisjuhtumite erapooletu ja tõhusa lahendamise;
9) teeb koostööd riigi ja kohalike omavalitsusasutustega ning mittetulundus- ja äriühingutega Ühingu eesmärkide elluviimiseks ja ülesannete täitmiseks.
56. Juhatuse esimees:
1) kutsub kokku Juhatuse koosoleku ja Ühingu üldkoosoleku;
2) juhib Juhatuse koosolekut ja üldkoosolekut;
3) esindab Ühingut suhtluses kolmandate isikutega.
VI Vilistlaskogu
57. Vilistlaskogu on Ühingu nõuandev organ, kuhu kuuluvad endised Liikmed, kes on Liikmete hulgast välja arvatud vanuse tõttu.
58. Juhatus korraldab Vilistlaskogu liikmetele vähemalt kord aastas kokkusaamise.
59. Vilistlaskogu liikmetel on õigus anda Juhatusele Ühingu juhtimisel soovitusi, kuid soovitused on Juhatusele mittesiduvad.
60. Vilistlaskogu liikmetel ei ole õigust võtta avalikkuses sõna Ühingu nimel või Ühingu Liikmena.
61. Juhatusel on õigus arvata Vilistlaskogu liikmete hulgast välja Vilistlaskogu liige, kes on kuritarvitanud Vilistlaskogu liikme õigusi või kahjustanud Ühingu või Erakonna mainet.
58. Juhatus korraldab Vilistlaskogu liikmetele vähemalt kord aastas kokkusaamise.
59. Vilistlaskogu liikmetel on õigus anda Juhatusele Ühingu juhtimisel soovitusi, kuid soovitused on Juhatusele mittesiduvad.
60. Vilistlaskogu liikmetel ei ole õigust võtta avalikkuses sõna Ühingu nimel või Ühingu Liikmena.
61. Juhatusel on õigus arvata Vilistlaskogu liikmete hulgast välja Vilistlaskogu liige, kes on kuritarvitanud Vilistlaskogu liikme õigusi või kahjustanud Ühingu või Erakonna mainet.
VII Osakonnad
VII Osakonnad
62. Liikmetel on õigus moodustada Osakondi.
63. Iga kohaliku omavalitsuse kohta saab moodustada ühe Osakonna.
64. Osakonda peab kuuluma vähemalt 5 liiget, kes alaliselt elavad selles piirkonnas.
65. Osakonna moodustamise otsustavad selles piirkonnas alaliselt elavad Liikmed koosolekul ning Osakonna registreerib Juhatus.
66. Osakonnal on enda juhatus, kus kuulub 3 liiget, mille volitused kestavad 1 aasta ning mille valivad Osakonna koosolekul Osakonna liikmed.
67. Osakonna juhatus:
1) peab arvestust Osakonna liikmete üle;
2) valmistab ette ja kutsub vähemalt kord aastas kokku Osakonna koosoleku, juhatab seda ning viib ellu selle otsused;
3) korraldab Osakonna tegevuspiirkonnas üritusi ja muid tegevusi.
68. Osakonna liikmeks astumiseks esitab Liige Osakonna juhatusele avalduse.
69. Osakonna koosolek võib vastu võtta otsuseid sõltumata koosolekule saabunud Osakonna liikmete arvust, kui Osakonna liikmetele on üldkoosoleku toimumisest, toimumise ajast, toimumiskohast ja koosoleku päevakorrast e-posti teel vähemalt 30 päeva ette teatatud.
70. Osakonna koosoleku otsus loetakse vastuvõetuks lihthäälteenamusega.
71. Juhatusel on õigus lõpetada Osakonna tegevus, kui Osakond on mitteaktiivne.
72. Kui Osakonna juhatus ei täida Ühingu põhikirjast tulenevaid kohustusi, on Juhatusel õigus kutsuda ise kokku Osakonna koosolek Juhatuse sätestatud päevakorraga.
73. Iga Liige saab olla vaid ühe Osakonna liige.
74. Uute Osakonna liikmete vastuvõttu ei toimu alates Osakonna koosoleku kutse väljasaatmisest kuni Osakonna koosoleku toimumiseni.
62. Liikmetel on õigus moodustada Osakondi.
63. Iga kohaliku omavalitsuse kohta saab moodustada ühe Osakonna.
64. Osakonda peab kuuluma vähemalt 5 liiget, kes alaliselt elavad selles piirkonnas.
65. Osakonna moodustamise otsustavad selles piirkonnas alaliselt elavad Liikmed koosolekul ning Osakonna registreerib Juhatus.
66. Osakonnal on enda juhatus, kus kuulub 3 liiget, mille volitused kestavad 1 aasta ning mille valivad Osakonna koosolekul Osakonna liikmed.
67. Osakonna juhatus:
1) peab arvestust Osakonna liikmete üle;
2) valmistab ette ja kutsub vähemalt kord aastas kokku Osakonna koosoleku, juhatab seda ning viib ellu selle otsused;
3) korraldab Osakonna tegevuspiirkonnas üritusi ja muid tegevusi.
68. Osakonna liikmeks astumiseks esitab Liige Osakonna juhatusele avalduse.
69. Osakonna koosolek võib vastu võtta otsuseid sõltumata koosolekule saabunud Osakonna liikmete arvust, kui Osakonna liikmetele on üldkoosoleku toimumisest, toimumise ajast, toimumiskohast ja koosoleku päevakorrast e-posti teel vähemalt 30 päeva ette teatatud.
70. Osakonna koosoleku otsus loetakse vastuvõetuks lihthäälteenamusega.
71. Juhatusel on õigus lõpetada Osakonna tegevus, kui Osakond on mitteaktiivne.
72. Kui Osakonna juhatus ei täida Ühingu põhikirjast tulenevaid kohustusi, on Juhatusel õigus kutsuda ise kokku Osakonna koosolek Juhatuse sätestatud päevakorraga.
73. Iga Liige saab olla vaid ühe Osakonna liige.
74. Uute Osakonna liikmete vastuvõttu ei toimu alates Osakonna koosoleku kutse väljasaatmisest kuni Osakonna koosoleku toimumiseni.
VIII Revisjon
75. Ühingul on revident (üks inimene) või kolmest liikmeks koosnev revisjonikomisjon, kelle volitused kestavad kaks aastat.
76. Revidendil ja revisjonikomisjoni liikmetel on õigus:
1) tutvuda kõigi Ühingu dokumentidega (sealhulgas, kuid mitte ainult, lepingutega, koosolekute protokollidega, raamatupidamisdokumentidega) ning saada Juhatuselt, Osakonna juhatuselt ning Liikmetelt dokumentide kohta selgitusi.
2) tutvuda Ühingu arvelduskonto väljavõttega;
3) edastada teateid Liikmete meililisti.
77. Revidendil ja revisjonikomisjoni liikmetel on kohustus:
1) koostada arvamus Ühingu majandusaasta aruande osas;
2) informeerida Liikmete tegevustes avastatud puudustest Juhatust;
3) informeerida Osakonna liikmete tegevustes avastatud puudustest Juhatust ja Osakonna juhatust;
4) informeerida Osakonna juhatuse tegevustes avastatud puudustest Juhatust;
5) informeerida Juhatuse tegevustes avastatud puudustest Liikmeid.
76. Revidendil ja revisjonikomisjoni liikmetel on õigus:
1) tutvuda kõigi Ühingu dokumentidega (sealhulgas, kuid mitte ainult, lepingutega, koosolekute protokollidega, raamatupidamisdokumentidega) ning saada Juhatuselt, Osakonna juhatuselt ning Liikmetelt dokumentide kohta selgitusi.
2) tutvuda Ühingu arvelduskonto väljavõttega;
3) edastada teateid Liikmete meililisti.
77. Revidendil ja revisjonikomisjoni liikmetel on kohustus:
1) koostada arvamus Ühingu majandusaasta aruande osas;
2) informeerida Liikmete tegevustes avastatud puudustest Juhatust;
3) informeerida Osakonna liikmete tegevustes avastatud puudustest Juhatust ja Osakonna juhatust;
4) informeerida Osakonna juhatuse tegevustes avastatud puudustest Juhatust;
5) informeerida Juhatuse tegevustes avastatud puudustest Liikmeid.
IX Ühinemine, jagunemine, likvideerimine
78. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.
79. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
79. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.